Ettevõtte ajalugu
AS Nõo Lihatööstus asutati 25. mail 1992. aastal endise Nõo kolhoosi vorstitsehhi ruumidesse. Esimene toodang valmis 1. augustil 1992 ning päevas toodeti 100 kg Nõo rulaadi. Peagi avati esimene kauplus Tartus, kaubeldi ka turgudel.
Aastatel 1993-1995 täiustati ja remonditi pidevalt tootmisruume. 1994. aasta jaanuarist 1995. aasta juulini viidi 40% toodangust Venemaale ning seetõttu tekkis vajadus laiendada tootmispinda - ehitati uus toodete hoiuruum ja väljastusruum. Ehitustööd valmisid 1995. aasta augustis, kuid samal ajal suleti Venemaa piir ning ettevõttel tuli kavandada uus müügistrateegia. Sama aasta septembrist arendati üle-eestiline müügivõrk, peatähelepanu suunati Tallinna linnale.
1996. aasta lõpuks tõusis aastakäive 18 miljoni kroonini. Sigade tapmiskvaliteedi parandamiseks ehitati 1999.aastal Äksi uus tapamaja. 1. detsembril 1999.a võeti kasutusele uus kaubamärk Lihavürst.
1999.aasta alguses ehitati uus valmistoodangu viilutus- ja pakendusosakond, hoiu- ja väljastusruumid ning investeeriti uutesse seadmetesse, mille tulemusel sai ettevõte vabariigi veterinaarameti poolt uue tegevusloa.
2001. aasta tootmisnäitajate mõningane langus oli tingitud ühelt poolt kõrgete toorainehindade poolt põhjustatud toodangu hinnatõusust ja nõudluse vähenemisest. Samuti vahetus 2001. aasta jooksul kaks korda müügidirektor. 2001. aastal töötas ettevõttes kokku 64 töötajat.
11. septembril 2002. aastal avas Nõo Lihatööstus oma uue 1000 ruutmeetri suuruse tootmishoone ning koos vana osaga kasvas tootmispind 2200 ruutmeetri suuruseks. Investeeringu kogumaksumus oli 45 miljonit krooni, millest 15,5 miljonit saadi Sapardi programmist. Uus, 12 miljonit krooni maksnud pakendamisliin, kuulub maailma tipptehnoloogia hulka ja oli esialgu Eestis ainuke. 10 miljonit krooni kulus uutele suitsuahjudele ja Eesti ainsale toorsalaami valmistamise kambrile. Uue tootmishoone valmimine andis võimaluse suurendada toodangu mahtu poole võrra.
4. novembril 2002 hinnati 5 Nõo Lihatööstuse toodet (Nõo rulaad, Nõo sardell, Keelevorst, Timmu rulaad, Viini tasku) Eesti toiduainete ekspertide poolt Tunnustatud Eesti Maitse märgi väärilisteks. 2002. aasta käive kasvas võrreldes 2001. aastaga 7,5 protsenti, kasum tõusis 0,6 miljonilt 0,95 miljonile kroonile.
2002. aastal loodi Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon (ELA), kuhu kuulub ka Nõo Lihatööstus. ELA liikmete eesmärk on tõsta Eesti lihatoodete mainet, mille aluseks on toote kvaliteet ja maksimaalne naturaalse liha sisaldus vorstis. Samuti propageeritakse eestimaise liha kasutamist oma toodetes ning ei kasutata toorainena kondilihamassi. ELA liikmed lisavad oma toodetele märgi Aus Kaup.
2003.aasta käive tõusis 68,5 miljoni kroonini ning kasumit saadi 5,9 miljonit.
2006.aasta käive üle 100 miljonit krooni. Alustasime Lätti eksportimist.
2007.aasta märtsis valmis AS Nõo Lihatööstuse juurdeehitus, mis on üle kahe korra suurem, praegusele 2400 m² tuli juurde 3017 m².
Ettevõtte 2008. aasta käive oli juba 191 miljonit krooni, millest eksport Lätti moodustas 15%.
2009. aasta plaanid on seotud laienemisega eelkõige lähiturgudele (Läti, Leedu ja Soome) ning turuosa kasvatamisega Eestis. Selleks töötatakse välja uusi ja uudseid tooteid ning tehnoloogiaid.
